Pluus jalas ja “uma”

See kollane riietusese Ralfi jalgade ümber ongi pluus. Kõverdatud jala ümbert paistab pisut ka kirjut kangast, mis markeerib pluusi alla jäänud pükse

Nii umbes nädal-paar on Ralf võidelnud idee vastu kanda magama minnes pidžaamat. Esimese asjana viskab ta voodisse jõudes jalast sokid. Kui on lõdvema kaelusega pluus, läheb see kohe järele. Püksid jäävad üldiselt jalga, välja arvatud juhul, kui pluus ära ei tule – vastuhakk tuleb kompenseerida.

Igatahes eile jäi Ralf minu kuulmise järele enam-vähem kohe lõunaunne ja virutas peaaegu kolm tundi täis. Lõpuks kostus mingit äginat ja läksin poissi üles võtma. Mida ma siis nägin? Noh, Ralfi paljas ülakeha mind väga ei üllatanud. AGA. Seljast ära võetud pluusi oli Ralf üritanud tõmmata endale jalga! Ta oli muide kaunis edukas olnud: üks varrukas oli kenasti püksisääre peale tõmmatud, teine jalg läks läbi kaelaaugu. Vaatasin ja imestasin.

Tassisin siis Ralfi süles WC poole ja seletasin südamlikult, et eks ta on ikka natuke rumal küll. Ralf vastas mulle tigeda solvunud häälega paar sõna omas keeles ja lisas siis otsa: “Uma!” Selge pilt: ise olen rumal.

Ralf ja värvid 2

Eile astus Ralf oma raskel teel värvide tundmaõppimise poole suure sammu edasi. Näitas raamatus üht rohelist ristkülikut ja teatas: “Konn!”

Inimene kui termomeeter

Viimastel nädalatel oleme järjepanu haiged olnud – alustas Lisette, jätkas Ralf, nüüd mina. Köha ja nohu, ära läinud hääl, sekka madal palavik. Igaühel natuke erinev kompott, aga põhijoontes sama lugu.

Kui Lisette tõvega alustas, tuli mul jälle meelde, kuidas see neiu on palaviku korral alati täpselt ühtemoodi käitunud. Istub peamiselt ühe koha peal, lõpmata hale nägu ees ja niutsub nagu pisike loomalaps. Varasematel puhkudel on tal palavik kõrgem olnud, aga nüüd tundus, et täpselt hetkel, kui näit 36,99 pealt 37,00 peale tõusis, Lisette ka oma niutsumisega alustas. Laps nagu termomeeter.

Nüüd tundub, et minu endaga on selle haiguse puhul samamoodi. Muidu on ka niru olla, aga ühel hetkel jõudsin samuti ilmselt üle 37,00. Täpselt ei tea, kuna köhimine katkestas kraadimise 36,93 peal, aga ju ta pisut oleks edasi läinud. Ja õige natuke enne seda oli hakanud veel eriti niru olla. Niutsuks ka, kui viitsiks.

Lünk Ralfi hariduses

Avastasin eile, et Ralfi muidu veatul haridusteel (vanusele vastavatest kooliastmetest pole ju ükski läbimata!) haigutab lünk. Nimelt ei tunne see poiss värve.

Vot jah. Kui Lisette oli sarnases vanuses, rääkis ta juba nii palju, et tekkis loomulik tõuge talle igasuguseid asju õpetada. Ma mäletan, et pooleteiseaastaselt lastehoidu minnes nimetas ta isegi numbreid (peamiselt numbrit “kaks”) – ei mõistnud küll nende sisu, aga välja ütles. Meie siis muudkui loendasime talle igasuguseid asju. Värvid olid selleks ajaks ka kindlasti jutuks tulnud. Ja eri värvide äratundmine pole ka pooleteiseaastasele kuigi keeruline.

Ralfile polnud mul aga tõepoolest pähe tulnud rääkida, mis värv mis on. Ja kui võtsin eile eri värvi kettad ja palusin sinine või punane võtta, ei osanud vaene mees muhvigi teha. Nüüd siis üritan talle igal võimalikul juhul mainida, et “pruun karu” ja “kollane pluus” ja “roosa pott”.

Muide, kui rääkida Lisettest ja numbritest, siis eile toimus ka siin valdkonnas oluline areng. Veel paar kuud tagasi ei osanud Lisette loendada – näitas iga objekti suvaline arv kordi ja jõudis ka suvaliste tulemusteni. Ühes just loendamist õpetavas raamatus on iga numbri kohta kaks lehekülge. Selgitasin siis, et näe, number kolm on, järelikult peab iga asja olema kolm tükki. Lisette luges ikka kangekaelselt viisi ja seitsmeid kokku. Lausa ahastusse viis. Aga eile – klõps oli ära käinud ja vähemasti viie piires loendamine täiesti õnnestus!

Klassikasõpradele

Pipi läks karnevalile

Täna hommikul toimub/toimus Lisette lasteaias karneval "Pipi läheb merele". Lisette suundus karnevalile veel tunnustamata silisti Anu K. disainitud kostüümis. Kahjuks ei anna juuksed tal patse suurt kõrgemale teha, aga muidu kärab küll, ma arvan

Laev, H&M, vanalinn ja burks

Käisimegi siis Stockholmis ära. Kaesime üle Vasa muuseumis asuva 17. sajandi piraka sõjalaeva, mis omal ajal läks põhja pärast 20-minutist avasõitu, tehes Titanicule seega pika puuga ära. Laeva taastamisel on tehtud suur hunnik tööd ja muuseum ise oli ka üks parimate omasuguste killast. Kere ja skulptuuride nii hea säilimine meremudas veedetud 333 aasta jooksul on aga suisa imetabane. Täname Gead, kelle blogist selle idee kõrva taha panime.

Siis käisime veel H&M-is (kus siis veel), vaatasime üle vanalinna, mida polnud nähtud sõltuvalt vaatenurgast seitse või kaheksa aastat, sõime burksi kahtlases söögikohas “Max”, mis reklaamis end Rootsi parima burksipaigana – ja noh burks oligi okei, kuigi hind oli kirves ja miljöö tõesti kahtlane. Seejärel oligi aeg tagasi laeva kapata. Käidud, tehtud.

Laevas pistsin kotti veel mõned voldikud ideedega, kuhu järgmisel korral minna. Erinevalt Helsingist on Stockholmis avastada nii mõndagi.

Vasa ise

Mida rohkem skulptuure, seda kõvem sõjalaev ja seda hirmunum vaenlane. Tulevikus saab kogu see ilu ilmselt ka uuesti üle värvitud, kui saab päris selgeks, missugused värvid algselt kasutusel olid

 

Laev asub keset seitsmekorruselist muuseumi

 

Talvekaunistused Stockholmi tänaval

Ralfi uus uneasend

Tänasesse lõunaunne suikunud Ralf. Pilt on aspaluutselt lavastamata!

Rootsiminek

Täna õhtul ilma lasteta Rootsi-kruiisile. Minu jaoks on see tähendanud seni 6h katkematuid ettevalmistusi, kuues käik sees. Voodiriiete vahetamine, pesemine, kuivama panemine, tolmupühkimine, tolmuimejaring, kaks käiku toiduvalmistamist ja serveerimist lastele ning köögi koristamine, dünaamiliselt viriseva ja hädaldava duoga õues käimine (kelle huvides? ilmselt ainult minu enda, sest mina ju ei hädaldanud), siis tunni ajaga tänase õhtusöögi, homse lõunaoote, homse lõunasöögi ja homse õhtusöögi valmistamine (krt, ma olen kiire), mille vahelt ka kogu toa asju täis pillutanud Ralfi õigele teele suunamine. Nähes minu kurnatuse astet, pani Lisette lõpuks ise asjad kokku. Assa raks, kui tänulik ma talle olin. Siis asjade pakkimine, katsudes lapsi kuidagi magama sättida / magamas hoida. Ja siis, kui ma tahan veerand tunniks maha istuda ja lihtsalt olla, juhtub köögis maha pillutuma köögiriist, mille tulemusel on Ralf jälle üleval. Õnneks jäi uuesti.

Kuhu me selle metsiku puhkamisega jõuame?

Härra Unetu

Täna jättis Ralf esimest korda elus lõunaune vahele. Kaks tundi vestles voodis endaga, aga kasu ei miskit. Pärast kella kuut õhtul oli poiss konditsioonis, kus – nagu Herki ütles – ei saanud kauaks ühele kohale seisma jääda. Muidu oleks silm kinni kukkunud. Siis tõin Lisette koju ja Ralf kogus end. Kuigivõrd jätkusuutlik see päevaunest loobumise projekt siiski olla ei saa.