Üleeilne öö läks meil üsna rahutult. Lisette ärkas mitu korda nutuga, ilmselt nägi halba und.
Täna öösel aga juhtus selline kummaline lugu, et meenutan ma mis ma meenutan, ei mäleta, et oleksin ühtegi korda ärganud. Kui hommikul silmad lahti tegin, sain ma küll kohe aru, et juba on hommik, mistõttu võiks oletada, et me ärkasime ka millalgi varem. Aga no ei mäleta midagi sellist. (Tavaliselt jääb meelde vähemasti see, kuidas ja kust voodi otsast ma luti leidsin, et see ägisevale Lisettele suhu tagasi surada.)
Nii et on võimalik, et täna öösel magas Lisette pärast aprilli lõppu Singapuris esimest korda terve öö otsa.
Posted in Kinder | Leave a Comment »
Vimasel neljal õhtul on Lisette üksinda pimedas toas oma voodis magama jäänud. Mitte et see talle meeldiks. Eelmine etapp seisnes selles, et mina hoidsin tüdrukul käest kinni, kuni ta magama jäi. Enne uinumist roomas ta aga mööda voodit ringi ja üritas mu kätt läbi võre igale poole kaasa tirida, kiskus, sikutas ja torkis mu kätt. Ühel hetkel viskas mul üle ja võtsin käe ära. Et liiga palju ringi vaadata ei oleks, kustutasin ka tule.
Esimesel õhtul Lisette ei taibanud üldse, milles asi, ja nuttis, vaeseke, ligi tund aega, enne kui kustus. Ma küll silitasin tal peal ja soovitasin magada, aga see ei lohutanud üldse. Teisel õhtul oli ta nii väsinud, et uinus ise 12 minutiga. Kolmandal õhtul oli ka väga väsinud ja uinus poole tunniga. Eile õhtul ta hirmus väsinud ei olnud ja nii tuli jälle abiks nutt, seekord umbes pool tundi.
Kuidas aga toimus magamajäämine ise? Kuulen mina läbi pimeduse, et nüüd hakkas neiu kaugemas voodiotsas magamisrütmis hingama. Selge pilt, ootan veel natuke ja lasen jalga. Siis tuli aga mingi väike liikumishääl (püsti tõusmine oleks minu hinnangul pikem protseduur) ja taas kord algas nutt. Uurima minnes selgus, et neiu seisis püstijalu ja halas. Kui pikali panin, magas momentaalselt edasi. Nii et ei saa välistada, et ta jäigi magama püstijalu.
Posted in Kinder | Leave a Comment »
Lisette tänane lõunasöök piirdus umbes kümne ampsu ühepajatoiduga. Rohkem ei soovitud ja ei olnud ka aega rohkem midagi pakkuda. Kihutasime ujuma, pärast mida sai tšikk hinge alla ühe banaani.
Õhtusöögi ajaks oli Lisette kõhu sisse tekkinud tühjus, mis oli suurem kui Lisette ise. Tema menüü:
1) Umbes 220g kaeraputru puuviljapüreega.
2) Ligi pool õuna (Lisette viimasel ajal õuna väga ei armasta).
3) Umbes 150g joogijogurtit. Kui see otsa lõppes (ja rohkem meil polnud), hakkas neiu haledalt nutma.
4) Üle 100g kohupiimakreemi kirsimoosiga, mille suures hädas välja kraamisin. Üldiselt talle nii magusaid asju vabatahtlikult ei anna.
Kui ka viimati mainitud söök otsa sai, vaatas Lisette otsivalt ringi ja küsis: “Mämm-mämm?” Pakkusin talle veel õuna juhuks, kui tal tõesti peaks veel nälg olema. See siiski kaubaks ei läinud.
Saldo: umbes-täpselt 500 grammi toitu. Tema 9,5 kilo kohta on see sama palju kui mina pistaks järjest sisse 2,7 kilo sööki.
Posted in Kinder | 1 Comment »
Ilmselt seoses isadepäevaga on Lisette viimastel päevadel hakanud väga kõrgelt hindama oma issit. Aeg-ajalt räägib temast sooja sõnaga ehk korrutab omaette “Issi. Izi. Issi. Issi. Izi.” Ja kui minna läbi toast, kus issi remonti teeb, lööb Lisette nägu särama ja käsi näitab vääramatult tema lemmikremontija poole.
Alljärgnevalt väike video hüsteeriliselt naljakast ajaveetmisest issiga isadepäeva õhtul.
Posted in Kinder | Leave a Comment »
See on ju kõndimine, kui inimene liigub edasi 10-15 sammu kaupa, võtab kurve, liigub lihaste, mitte gravitatsiooni jõul, ja suudab ise keset kõndimist tasakaalu taastada? Noh, sel juhul Lisette kõnnib.
Varem viskus neiu edasi metsiku hooga ja suutis teha kolm kuni seitse sammu, enne kui hoog otsa sai ja põrand vastu tuli. Ühte konkreetset hetke, millal ta tõepoolest kõndima hakkas, on hästi raske välja tuua. Põhimõtteliselt toimus see areng kogu viimase nädala jooksul.
Ainus, mis veel puudu jääb, on oskus põrandalt ise püsti tõusta, ikka läheb tuge tarvis. Aga põhimõtteliselt, daamid ja härrad, meie laps kõnnib. Rist tuleb teha seinale ühe aasta ja kahe kuu taha.
Posted in Kinder | 2 kommentaari »
Paari päeva eest seisime dilemma ees. Esiteks. Kas Lisette “aitab” mul teha katsetusi Java programmeerimiskeele kallal ehk taob ohjeldamatult klaviatuurile, ripub mul küljes, topib näppe silma, kisub peast juuksekumme koos juustega jne. Või teiseks. Läheb suurde tuppa remonditandrile, kus on võimalik “aidata” issit. Loomulikult läks loosi variant number kaks.
Nüüd on Lisette juba mitmel päeval käinud remontimas. Selleks on talle eraldatud ka komplekt remondiriideid, mille algne värv nüüd enam välja ei paista. Üldiselt remondib neiu väga rahulikult, keelatud asju eriti ei kisu, peaasjalikult pidi seisma redeli najal ja korraldusi jagama, samal ajal kui tema issi vehib tööd teha. Mulle sobib.
Lisette remondib
Posted in Kinder | Leave a Comment »
Armas ema, miks ometi panid sa mulle toas mütsi ja kindad?
Alles ma kurtsin, et hoolimata kokkuotsitud riiete suurest arvust ei ole Lisettel ikka väga head talvemütsi, talvekindaid ega talvekombet.
Nüüd olen neiu garderoobi taas kord tuuninud. Ennegi väga tänuväärseks osutunud Pesamuna poest Pelgulinna sünnitusmaja all muretsesin talle uue mütsi ja uued kindad.
Müts on seekord nr 52, sest kevad-sügisene müts oli juba 50 ja läks üsna napilt pähe. Pärast kolmepäevast kandmist kipub uus müts ikkagi pisut suureks venima, aga esialgu saab hakkama. Imekombel leidsin Pesamunast ka Lisette-mõõtu veekindlad kindad, millel on pöidlakoht (tavaliselt loetakse tema käesuurust veel imiku omaks ja pöidlakohta pole). Värvidelt sobivad ostud ideaalselt kokku juba varem muretsetud salliga.
Igatahes, seis on pisut parem kui varem.
Posted in Kinder | Leave a Comment »
Veel sõnu, mida on kasutatud rohkem kui lihtsalt üks kord järele öeldes:
“Koll-koll” – kõlisev hääl. Tekib näiteks vanaemalt laenatud pärlite kõlistamisel.
“Kolks” – kolksuv hääl. Tekib näiteks soolatoosi tagumisel vastu lauda.
“Öh” – sea hääl.
“Pupa” – papu.
Posted in Kinder | Leave a Comment »
