Eile istusime Lisette, tema vanaema ja vanaisaga auto peale ja kihutasime Schnelli tiigi kõrvale lumelinna. Ehitisi oli püsti aetud aukartustärataval hulgal ja mustmiljon last muudkui kihutas nende pealt liugu lasta.
Lisette jaoks osutus lumelinn siiski pisut hirmsaks. Rahvasumma uudistada ju võis, aga peaasjalikult minu sülest. Ja kui lasime tal ühest tillemast liurajast alla libiseda, siis küll naeratas, aga uuesti proovida eriti ei tahtnud. Eks ta ole ju mänguväljakutel harjunud siledate liumägedega, mitte konarliku jääga. Aga igatahes – käidud ja nähtud.
-
- Lumest mošee taustal
Posted in Kinder | Leave a Comment »
Umbes kuu aega tagasi trükkis munitsipaalleht Nõmme Sõnumid ära info, et lastehoiutoetuse kord muutub. Kui enne sai kuus arvete alusel tagasi kuni 1925 kr, siis nüüd on nii, et kui arved ulatuvad selle summa 1,5-kordse mahuni, siis saab tagasi kogu summa – ja kui arved on väiksemad, saab tagasi poole rahast ehk poole 1925 kr-st. Kurb, kurb, aga miks ei teavitatud sealsamas teisest suurest muutusest?
Ehk siis kirjutab tänane EPL, et vähendati ka 1925 kr ennast 1668 kr peale. Ja seda tagasiulatuvalt aasta algusest. No johhaidii. Tore, et mul siis vähemasti EPL käib. Okei, okei, ma ei ole kõiki Nõmme Sõnumeid lugenud ja ju see info võis seal millalgi ka ilmuda. Aga ausalt öeldes oleksin ma päris õnnelik, kui ma elaksin mõnes teises linnas, kus ma ei peaks seda teavet otsima linnaosalehest, vaid sellel teemal saadetaks välja pressiteateid, mis jõuaksid ka muusse meediasse, jne, jne.
Seniks aga tuletan meelde, mida ma olen lausa magistritasemel teada saanud nõukogude propagandast, ehk et oluline info on alati ära peidetud ja vajab väljatuhnimiseks usinust ja inspiratsiooni.
P.S. Eelneva taustal on mul täiesti ükskõik, et EPL ilmutab artikli “Ratturid ja rulatajad näitasid pööraseid trikke” peafotona pildi, kus ei toimu mitte trikipoegagi. Hoolimata professionaalsest kretinismist. EPL on tore!
Posted in Kinder | Leave a Comment »
Tädi – tädi
O’u – onu
Pii – pirn, aga ka piim
Pil-pil – liblikas, aga ka pudipõll
Tap-tap-tii – kõndimine ehk tipa-tapa
Pape – paber, reeglina mingi salvrätitükk, millega Lisette üritab oma nina pühkida
Ats – atsihh
Ka(r)u – karu
Kall-kall – kalli-kalli
Püks – püksid
Tall – sall
Iia – siia; igasuguseid asju kuskile asetades kommenteerib: “Iia”
Papu – pupa ja papa asemel paneb Lisette nüüd viimaks jalga papu
Posted in Kinder | Leave a Comment »
Vahelduseks ärkas Lisette täna öösel ainult ühe korra ja sedagi hommikul kell kuus. Siit murelik küsimus: millise öise tralli jaoks ta ennast välja puhkas?
Posted in Kinder | Leave a Comment »
Eile õhtul pärast lastehoiu tittedega hullamist ja Piretil külaskäimist läks Lisette täiesti pöördesse. Seda sõna otseses mõttes. Huilgas omaette, jooksis edasi-tagasi ja keerutas ennast ohjeldamatult kohapeal ringi. Igati loogiliselt hakkas tal vahetevahel ka pea ringi käima, nii et väike tšikk muudkui tuikus ja põrkus vastu seinu, endal ja publikul nalja nabani. Kahjuks tuikumist videole jäädvustada ei õnnestunud, rõõmutants ise aga küll:
Posted in Kinder | Leave a Comment »
Eilne seiklusrikas autosõit viis meid üle pika aja külla väikesele Piretile ja tema emale Geale. Õigemini ei ole Lisette seisukohast tegu enam kuigi väikese Piretiga. Kümnekuune neiu peaks mõõtude järgi olema Lisettega täpselt ühes suuruses, silma järgi pikemgi. Ja soeng on Piretil vist juba sünnist saati tihedam kui Lisettel.
Kui Lisette klammerdus kümnekuusena võõraid inimesi nähes minu külge ja jäigi sinna, siis Piret oli vana seltskonnalõvi ja pigem hirmutas oma rõõmuhuiletega pisut Lisettet. Igatahes sorteeriti Pireti asjad korralikult läbi, Lisette sõi ära kaks tükki kooki ja tervislikku menüüd hindav Piret mitu taldrikutäit putru. Ja koos tšillimist tundusid mõlemad nautivat 
Piret ja Lisette aktsioonis
Posted in Kinder | Leave a Comment »
Täna hommikul otsisid Lisette ja issi Postimehe fotodelt tädisid ja onusid. Ja räägi veel, et laps on rumal. Nii kui avanes allpool näha olev lehekülg, tuvastas Lisette seal kohe ühe tädi. Lehekülge lähemalt uurinuna kinnitan: pooliku pea omanik hiiglasliku hange taga on tõepoolest üks tädi.
Posted in Kinder | Leave a Comment »
Eile tegin ühe seiklusrikka autosõidu umbes kahe kilomeetri kaugusele külla. Esmalt üritasin väljuda kodutänavalt suurele tänavale. Sõitsin kenasti ristmikuni – ja ei näinud muhvigi. Vallide tagant ei paistnud tõesti mitte kui midagi. Kuna sõita oli tarvis, hakkasin ennast lihtsalt aeglaselt, aga peatumata välja libistama, lootuses, et mind, minu vaatevälja puudumist ja liikumise sihikindlust märgatakse. Õnneks ei olnudki parajasti kedagi tulemas.
Külas käidud, tuli hakata juba pimedas ja tipptunni ajal samasuguste vallide vahelt uuesti suurele teele välja sõitma. Ja tagurdades! Kui võõrustaja ei oleks õue appi tulnud autodevahelist auku passima, oleksin seal ööni istunud.
Tagasiteel sisenesin uuesti rõõmsalt suurelt teelt väikesele tänavale, kui avanes järgnev vaatepilt. Üks auto oli juba eespool samas suunas teel, kuhu mina, ja temaga nina vastakuti seisis teine auto. Mõlemad lihtsalt seisid ja ootasid, mis nüüd saama hakkab. Vallide tõttu loomulikult üksteisest mööduda ei saanud. Õnneks mõistis vastutulev auto viimaks, et tagurdama peab tema, sest tema taga ei ole tipptunni liiklusega magistraali, kuhu vallide tõttu tuleks tagurdada nullnähtavusega. Lasi ühe sõitja välja ja tagurdaski nii kaugele, et saime tast mööda.
Siit moraal: kui selg ei valuta, käige jalgsi.
Posted in Kirche | 1 Comment »
